Thursday, October 25, 2007
Sunday, October 21, 2007
sgsgnsgipgslkgbnls
Ilus rongisõit oli. Päike oli selline varajaselt värske, valgus oli ilus. Ja eriti lahe oli, kui ma alles rongi peale sain ja see sõitma hakkas, ning mööda veeresid kiilanevad härmatisega kaetud kuldsetest lehekestest mütsidega põõsad. Nii armas.
Selgitus: ma olin eile Türil, tädi sünnipäeva puhul.
Ja nüüd on kell 9:45 hommikul ja ma istun Viru keskuses, sest kell 11 hakkab proov ja ma ei jõua vahepeal koju minna.
...
Pole nagu millestki rääkida. Mul pole maailmaga mingeid überfilosoofilisi ja sügavamõttelisi monolooge jagada, sest mul tulevad viimased ajal kõik head ja vajalikud mõtted pigem inimestega vesteldes. Ja siis kuulevad need inimesed neist ideist juba nagunii, nii et milleks neid siis siin kordama hakata. Aga kirjutada tahaks küll. Mulle meeldib kirjutada tegelikult ju.
Kui ma seda ainult natuke kiiremini suudaksin teha. Ma ei tea, kas asi on lihtsalt selles, et mul on praegu sõrmed kanged (ehkki ei tundu olevat) või et ma tavapärasest vähem viimasel ajal trükkinud olen, aga ma teen seda nii kuradi aeglaselt. Ei ole vahva. Bläh.
Ja siis on mul täna veel sitta kanti õppida ka. Aga sellest pole midagi, küll ma hakkama saan.
Andke mulle mõni idee, millest kirjutada. Tõsiselt kohe. Ma tahan ju, aga ei tea, millest.
Tegelikult ma võiks Venditupsumaad edasi kirjutada. Aga ma pean enne ploti valmis tegema (jah, newsflash - mul ei ole seda ikka veel), mis on totaalselt omaette ooper. Ma pean siis ju kõigile tegelastele motiivid ka mõtlema. Sest korralik, nagu ma olen, ei suuda ma piisava pohhuismiga asjasse suhtuda, et lasta kõigel lihtsalt juhtuda, sest nii on lahe. Ehkki arvestades loo ja akarakterite senist kulgu, poleks sellises asjas midagi imestamisväärset.
Kes ei tea, millest jutt, need ei saaks ilmselt nagunii aru. Aga kui ikka väga teada tahate, siis: venditupsud.blogspot.com.
Praeguseks nägesh.
Selgitus: ma olin eile Türil, tädi sünnipäeva puhul.
Ja nüüd on kell 9:45 hommikul ja ma istun Viru keskuses, sest kell 11 hakkab proov ja ma ei jõua vahepeal koju minna.
...
Pole nagu millestki rääkida. Mul pole maailmaga mingeid überfilosoofilisi ja sügavamõttelisi monolooge jagada, sest mul tulevad viimased ajal kõik head ja vajalikud mõtted pigem inimestega vesteldes. Ja siis kuulevad need inimesed neist ideist juba nagunii, nii et milleks neid siis siin kordama hakata. Aga kirjutada tahaks küll. Mulle meeldib kirjutada tegelikult ju.
Kui ma seda ainult natuke kiiremini suudaksin teha. Ma ei tea, kas asi on lihtsalt selles, et mul on praegu sõrmed kanged (ehkki ei tundu olevat) või et ma tavapärasest vähem viimasel ajal trükkinud olen, aga ma teen seda nii kuradi aeglaselt. Ei ole vahva. Bläh.
Ja siis on mul täna veel sitta kanti õppida ka. Aga sellest pole midagi, küll ma hakkama saan.
Andke mulle mõni idee, millest kirjutada. Tõsiselt kohe. Ma tahan ju, aga ei tea, millest.
Tegelikult ma võiks Venditupsumaad edasi kirjutada. Aga ma pean enne ploti valmis tegema (jah, newsflash - mul ei ole seda ikka veel), mis on totaalselt omaette ooper. Ma pean siis ju kõigile tegelastele motiivid ka mõtlema. Sest korralik, nagu ma olen, ei suuda ma piisava pohhuismiga asjasse suhtuda, et lasta kõigel lihtsalt juhtuda, sest nii on lahe. Ehkki arvestades loo ja akarakterite senist kulgu, poleks sellises asjas midagi imestamisväärset.
Kes ei tea, millest jutt, need ei saaks ilmselt nagunii aru. Aga kui ikka väga teada tahate, siis: venditupsud.blogspot.com.
Praeguseks nägesh.
Wednesday, October 17, 2007
Bla
Mõtlesin, et oleks diip, aga mõtlesin ümber. Ma olen oma diibitsemised juba kõigi vajalike inimestega ära diibitsenud. Nüüd on veel ainult jäänud natuke iseenda ja maailmaga diibitseda, et selle kõige tulemuseni jõuda, mille sees ma praegu olen. Aga see võtab aega.
Hihihi.
Tegelikult olen ma lihtsalt niiiii-iiiii väsinud. *laiutab demonstratiivselt käsi*
Viimased kaks nädalat olen iga öö maganud keskmiselt 4 tundi, kui välja arvata nädalavahetus, kus ma sain kaks ööd küll 9 tundi magada, aga ega see eriti asja paremaks ei teinud, sest see uni oli valel ajal ja ei kosutanud (3:00-12:00 ja 4:00-13:00). Täna bussis jäin umbes 20 korda magama. Ja ärkasin jälle üles, sest ma lõin oma pea pidevalt millegi vastu ära. Ja siis jõudsin ma koju, lugesin natuke mingit vana omaloomingujura (mis, nagu ma üllatusega avastasin, on väga hea...) ja hakkasin õppima. Matemaatika, füüsika, ajalugu. Viimased kaks on veel õppimata.
Seega ma ei raiska enam oma aega ja lähen tegelen natuke (loe: enesetapjalikus koguses) endale teadmiste pähe tagumisega.
Hihihi.
Tegelikult olen ma lihtsalt niiiii-iiiii väsinud. *laiutab demonstratiivselt käsi*
Viimased kaks nädalat olen iga öö maganud keskmiselt 4 tundi, kui välja arvata nädalavahetus, kus ma sain kaks ööd küll 9 tundi magada, aga ega see eriti asja paremaks ei teinud, sest see uni oli valel ajal ja ei kosutanud (3:00-12:00 ja 4:00-13:00). Täna bussis jäin umbes 20 korda magama. Ja ärkasin jälle üles, sest ma lõin oma pea pidevalt millegi vastu ära. Ja siis jõudsin ma koju, lugesin natuke mingit vana omaloomingujura (mis, nagu ma üllatusega avastasin, on väga hea...) ja hakkasin õppima. Matemaatika, füüsika, ajalugu. Viimased kaks on veel õppimata.
Seega ma ei raiska enam oma aega ja lähen tegelen natuke (loe: enesetapjalikus koguses) endale teadmiste pähe tagumisega.
Saturday, October 13, 2007
The Random Tired What the Hell Am I Doing Moment
Jaa. Muusika on tore asi. Ma vist lähengi nüüd siit elutoast minema oma tuppa ja panen iTunesi tööle. Ma ei saa seda siin teha, sest ema magab kõrval.
Hea tunne on. Sai asja tehtud. Mängitud.
Aga see kord ootasin ma tegelikult endalt natuke paremat esitust, kui aus olla. Seega ma olen endas pettunud. Aga pole viga - uuesti ja paremini. Järgmisel nädalal.
Ma vaatan mingit veidrat filmi. Seal on lahe mees. Ta on kuum. Ja iseloomult väga intrigeeriv. Huviäratav. Temaga tahaks kohtuda. Kahju küll, et tegemist on ainult karakteriga.
Täna bussiterminalis vaatas mingi võõras noormees mulle otsa ja naeratas väga veidralt. See oli heasüdamlik naeratus, aga veider, kummastav isegi. Ma ei osanud sellele kuidagi reageerida, nii et ma kõndisin lihtsalt edasi, aga kui bussipeatusesse jõudsin, avastasin, et tahan tagasi minna ja talle sama armsalt vastu naeratada. Aga siis tuli buss.
Ja kui ma õhtul tagasi linna poole teel olin, sattusin bussipeatuses kokku ühe vanema mehega, kellega hakkasime juttu rääkima. Rääkisime terve bussisõidu ka. Ta oli tore. Naeratas palju. Tal olid silmade ääres naerukurrud. Ütles, et elab üksi Lasnamäel. Siis mõtlesin, et võiks talle külla minna kunagi. Kas või mõtetega või unes.
Trükkida on nii lahe.
Aga tegelikult ma nüüd tõesti lähen. Trükkida on küll tore, aga ma pean minema oma tuba koristama, et seal magada saaks. Ma olen väsinud. Varsti on tuduaeg. Noh, tegelikult on ammu juba tuduaeg. Seega adios, amigos.
Hoidke kõva.
Hea tunne on. Sai asja tehtud. Mängitud.
Aga see kord ootasin ma tegelikult endalt natuke paremat esitust, kui aus olla. Seega ma olen endas pettunud. Aga pole viga - uuesti ja paremini. Järgmisel nädalal.
Ma vaatan mingit veidrat filmi. Seal on lahe mees. Ta on kuum. Ja iseloomult väga intrigeeriv. Huviäratav. Temaga tahaks kohtuda. Kahju küll, et tegemist on ainult karakteriga.
Täna bussiterminalis vaatas mingi võõras noormees mulle otsa ja naeratas väga veidralt. See oli heasüdamlik naeratus, aga veider, kummastav isegi. Ma ei osanud sellele kuidagi reageerida, nii et ma kõndisin lihtsalt edasi, aga kui bussipeatusesse jõudsin, avastasin, et tahan tagasi minna ja talle sama armsalt vastu naeratada. Aga siis tuli buss.
Ja kui ma õhtul tagasi linna poole teel olin, sattusin bussipeatuses kokku ühe vanema mehega, kellega hakkasime juttu rääkima. Rääkisime terve bussisõidu ka. Ta oli tore. Naeratas palju. Tal olid silmade ääres naerukurrud. Ütles, et elab üksi Lasnamäel. Siis mõtlesin, et võiks talle külla minna kunagi. Kas või mõtetega või unes.
Trükkida on nii lahe.
Aga tegelikult ma nüüd tõesti lähen. Trükkida on küll tore, aga ma pean minema oma tuba koristama, et seal magada saaks. Ma olen väsinud. Varsti on tuduaeg. Noh, tegelikult on ammu juba tuduaeg. Seega adios, amigos.
Hoidke kõva.
Subscribe to:
Posts (Atom)
