Hah. Ma võtsin eileõhtuse postituse maha. Suurte emotsioonihoogude ajal tehtud kirjed on alati nii nõmedad.
Kes näha sai, võib ennast õnnelikuna (või siis mitteõnnelikuna) tunda, kes ilma jäi - sitt lugu, lillekesed.
Mina ja minu mentaalne süüfilis
- Deira
- Tallinn, Estonia
- Kui ma parasjagu ei naerata, siis tõenäoliselt tunnen, et peaksin seda tegema. Kui mul on valus ja ma nutan, siis tõenäoliselt olen mõtetega juba hetkes, mil mul on parem. Kui ma olen vihane, vihkan eelkõige ennast, et end sellisesse emotsionaalselt idiootsesse olukorda panin. Muidu olen lihtsalt ilus ja tark.
No comments:
Post a Comment