Positiivsus

Viimasel ajal on olnud hea olla. Ma olen õppinud oma mõtteid kontrollima, ja seeläbi ka emotsioone ohjes hoidma. Te ehk kujutate ette, kui meeldiv see võib olla. Ei mingit üleliigset energiakulu mingi mõttetu tõmblemise ja vingumise ja närvitsemise peale. Elu on sipelgasiil.

Mul pole tegelikult midagi, millest kirjutada, kui aus olla. Ei ole viimasel ajal midagi erilist keelel ja meelel olnud, mida ilmtingimata jagama peaks teiega. Aga andke mulle ideid. Küsige minu arvamust mõne raamatu kohta või midagi. Mu To Read List ongi hakanud lühikeseks jääma. Seal on veel ainult 4 lugemata raamatut, millest üks on mul hetkel pooleli. Terry Pratchett. Yeah.

Kes tuleb minuga 2009. aastal San Fransiscosse? Või New Yorki. Või Londonisse. Või Pariisi. Või Marseille'sse. Või Nice'i. Või Cannes'i. Kuhu iganes elu mind (meid) viib või kuhu ma (me) minna otsustan. Anyone?

Tegelikult pole mul teile rohkem mitte midagi tarka öelda. Olge positiivsed; kui paha tuju tuleb, siis öelge endale, et te olete rase tarakan, siputage oma käsi ja kujutage ette, et need on teie tarakanijalad. Kohe läheb tuju heaks, ausõna. Kui ei usu, proovige järgi. Efekti suurendamiseks võite toas ringi ka hüpata.

See oleks siis kõik praeguseks. Baibai.

Ma olen rase tarakan, taruiraruiraraa...