Wednesday, December 27, 2006

Eragon the movie

Eile käisime Druga Eragoni vaatamas. Mina seda (veel) lugenud pole, kui to read listis on see juba järgmine raamat. Sellegipoolest panin väga palju põhimõttelisi ebakõlasid tähele ja tegelikult oli kogu see asi liiga... Tolkien. Paolini haldjad on täpselt samasugused kui härra T-l: nõtked, ilusad, kiired, nad kannavad isegi sarnaseid riideid. Dru mainis midagi sellest, et haldjalinna pääsemiseks on vaja sõita mööda jõge kanuuga, mis on väga kerge ja kiire (tuleb tuttav ette?). Samuti on seal nii mõnigi nimi, mis oleks justkui LotRist maha kopeeritud või sinna paar tähte vahele pandud, et mingigi erinevus oleks. Näiteks Beori mäed. Dru mainis mulle eile jälle midagi mingist Ardweni-nimelisest järvest. Midagi oli veel, aga see ei tule meelde hetkel.

Ja siis see haldjakeel. Nii palju, kui mina seda filmis kuulsin, oli see väga ebaloogiline ja ebaloomulik. Loogiliselt võttes peaks nii voolujoonelistel ja nõtketel olenditel olema samuti väga sujuv ja vokaalirohke keel, nagu oli Tolkienil, kuid kõik näited, mida Eragoni filmis kuulda sai, olid midagi stiilis "rzskhmpstlegbvo".

See on kõik, mida ma praegu "Eragoni" kohta öelda tahan. Vist.

Stay tuned for more.

P.S. Kas Paolini avaldas esimese osa, kui ta oli 16 või 17? Tegelikult pole sel vahet, mul on ikkagi vaid kaheksa kuud aega, et teda ära omada.

Saturday, December 23, 2006

Jõulumeeleolu!

Üle kahe aasta on mul jälle jõulumeeleolu. Kui tore saab veel olla?

Paljud hädaldavad, et lumeta pole õigeid jõule, blabla. Jah, lund võiks ju olla. Aga mis on jõulude mõte? On see tõesti lumi? Ei ole ju. Jõulude mõte on olla koos lähedastega, võtta kõike rahulikult, elada mõnda aega kiirustamata.

Jõulud peavad tekkima südames, mitte taevas.

P.S. Üks väga hea vahend jõulumeeleolu säilitamiseks või tekitamiseks on mitte kingituste pärast põdemine. Mina tegin lihtsalt kooki kõigile, kes tahtsid ja probleem oligi lahendatud. Ei olnud mingit mööda poode jooksmist ja põdemist, mis saab siis, kui ma sellele või sellele kinki ei tee. Kes kinki tahtis ja viitsis sellele järgi tulla, see sai.

:)

Jõulud!

Friday, December 22, 2006

Mängiks vahelduseks Jumalat?

http://www.msnbc.msn.com/id/16299656/wid/11915773?GT1=8816

Kui haiglaseks ja ebaeetiliseks saavad inimesed veel minna?

Omamoodi ma isegi mõistan soovi saada lapsi, kes oleks vanematele endile sarnased, kuid kui see tähendab, et lapsele peaks külge pookima mingi geneetilise defekti, läheb asi normaalsuse piiridest välja.

Kes annab neile õiguse tuua meelega ilma puudega laps lihtsalt sellepärast, et nemad tahavad?

Argh, ma ei suuda ennast korralikult väljendadagi, nii närvi ajas see mind.

Ja nad teevad enda takistajatest veel süüdlased ka.

“You cannot tell me that I cannot have a child who’s going to look like me,” Reynolds said. “It’s just unbelievably presumptuous and they’re playing God.”

Kes siin tegelikult Jumalat mängib?

Tuesday, December 19, 2006

Kui tore.

Ma oleksin hetkeks olnud peaaegu valmis kodust jalga laskma. Lihtsalt sellepärast, et eemale saada. Avastus, et sa oled unustanud teha absoluutselt kõik olulise viimase kahe päeva jooksul, võib ikka ülimalt rööpast välja viia.

Aga siis avastasin ma, et mul pole kellegi juurde minna. Vähemalt mitte kellegi sellise juurde, kellel poleks vanemaid ja oleks korteris minu jaoks ruumi. On see hea? On siis tõesti parem, et ma olen siin kodus ja kuulan iga päev, kuidas ema minu kallal ainult möliseb ja targutab? Ma tean, et ma ei kõlba kuhugi ja ei tee mitte midagi ja olen muidu mõttetu ja ei saa mitte millegagi hakkama. Ma tean seda juba une pealt. Kui keegi tuleks mu juurde, kui ma magan, ja küsiks mult, kes ma olen, vastaksin vist automaatselt midagi stiilis "tütar, kes kuhugi ei kõlba". Vot nii tark olen ma. Vähemalt seda ma tean.

Sunday, December 17, 2006

Jõulukooki, anyone?

22. ja 23. detsembril on mul kavas küpsetada suuremas koguses õuna-kaneelikooki kõigile, kes ennast minu jaoks piisavalt sõbraks peavad, et end kohale vedada viitsivad. Minu poole. See on minu jõulukink teile sel aastal. Juua saab teed, kohvi, kakaod ja ilmselt ka mingisugust siirupi moodi asja. Ja glögi. Mis jõulud need ilma glögita oleksid. ^^ Peale söögi-joogi luban meelelahutust ka leiutada.

Seega kõik, kes tunnevad minu vastu piisavalt suurt sõprust, et end kohale vedada, saavad ennast südamega küpsetatud koogist ogaraks õgida.

Andke aga tulla, kummal päeval kohale ilmuda kavatsete. Deira shall be waiting.

Nimekiri (mis info saabudes täieneb):

22. detsember, reede

Dru
Jüri K
Kaarel
Melian
Hoar?
Masha
Getter
Stella

23. detsember, laupäev

Friday, December 15, 2006

Olete te kunagi nii palju haiget saanud, et teil viskab kellestki/millestki totaalselt kopa ette ja tekib nii tohutu ükskõiksus, et probleemi poleks nagu kunagi olnudki?

Minuga juhtus eile nii. Valu kasvas vihaks ja nüüd on lihtsalt ükskõik. Ja ma saan temast üle. Sest ta pole seda kõike lihtsalt väärt. (Kui sa seda loed, siis palun vabandust. See on minu viis asjadega toimetulekuks.)

Ja rohkem nagu polegi midagi öelda. Ma kadestan inimesi, kes on võimelised oma mõtteid täielikult väljendama. Mina olen selle oskuse kusagile ära kaotanud. Või pole mul lihtsalt midagi öelda?
Hah. Ma võtsin eileõhtuse postituse maha. Suurte emotsioonihoogude ajal tehtud kirjed on alati nii nõmedad.

Kes näha sai, võib ennast õnnelikuna (või siis mitteõnnelikuna) tunda, kes ilma jäi - sitt lugu, lillekesed.