Käisin just sellisel leheküljel nagu http://www.pro-ana-nation.com. Kes meediat natuke jälginud, see on ehk kuulnud/lugenud, et tegemist on hunniku tüdrukute/noorte naistega, kes on anoreksias endale elustiili ja parima sõbra leidnud ning "levitavad nüüd oma sõnumit" vms.
Tuleb välja, et ajakirjandus on asjast suhteliselt valesti aru saanud. Selle internetilehekülje autor ise on anoreksik ja tunnistab, et ei üritagi eriti oma haigusest lahti saada, sest ei kujuta oma elu selleta enam ette, kuid ta ei propageeri anoreksiat ega ühtegi teist toitumishäiret, pigem on terve sait täis nõuandeid, kuidas süüa tervislikult, ja põhjuseid, miks taolistest haigustest tuleks üritada lahti saada.
"Pro" does not mean "promotion of anorexia". The pro-ana movement is about support, not recruitment of other women. Without sites like this one, many of those who are living with ana or mia would have absolutely no one to talk to.
Pro-ana is not about encouraging people to stay sick or get sick. We are pro-recovery.
Mina ja minu mentaalne süüfilis
- Deira
- Tallinn, Estonia
- Kui ma parasjagu ei naerata, siis tõenäoliselt tunnen, et peaksin seda tegema. Kui mul on valus ja ma nutan, siis tõenäoliselt olen mõtetega juba hetkes, mil mul on parem. Kui ma olen vihane, vihkan eelkõige ennast, et end sellisesse emotsionaalselt idiootsesse olukorda panin. Muidu olen lihtsalt ilus ja tark.
1 comment:
Kusjuures Wikipediat uurides avastasin, et lehekülg, mida mina külastasin on tegelikult erandlik.
Njah.
Post a Comment