Rootsis

Täna sõidan minema, tulen tagasi 9nda hommikul. Mingi ligipääs internetile on mul seal kindlasti olemas, iimeili kaudu saab minuga kindlasti suhelda, kui väga vaja on.

Weeee!

Writaaaaah!

Epic!

Woot!

Te ei peagi aru saama!

Squishyyyyyy!

Incarnations of Death

These are persons or things claiming to be incarnations of death. They probably aren't. The probability that such alleged incarnations are false can easily be proved:

1. Choose a dead person of your choice. (DO NOT choose any dead person who is not your choice. This is a bad choice, or, actually, a bad non-choice.)
2. Ensure you remember her/his death

Can you remember it?

• NO: go back to step 1, choose anyone else. Try until you come up with someone whose death you can remember. Be patient, boy. Or girl.
• YES: go on, stupid. Nothing to see here.

1. Recall her or his death.

Was he or she killed by someone claiming to be death?

• NO: You see, there is no such thing as a true incarnation of death.
• YES: You see, there is such a thing as a true incarnation of death.

Because this all depends on your ability to remember someone else's death, it is all false. Therefore the idea of an incarnation of death is false as well. So please, to make sure this problem is settled, try to always carry a camera whenever you think you will die so you can take a picture of the possible true incarnation of death.

Uncyclopedia on niiiiiii lahe. :D

Tee tööd ja näe vaeva, muidu tuleb armastus

Ma tunnen ennast nagu peata kana ilma paanikata. Tõsiselt.

Ja siis veel see rõve tunne. Millal ma sellest üle saan?

Kõigil lugejatel on absoluutselt keelatud end ülalpool loetuga mingitki pidi seostada, sest see ei käinud mitte kellegi kohta. Ma lihtsalt vingusin natuke oma elu üle.

(Jah, ma murdsin oma lubadust enam mitte ühtegi emoposti teha. Ilmselt mitte esimest korda.)

P.S. Tegelikult on vastus olemas juba. Aga see teeks kellelegi ilmselt haiget.

I shall call him Squishy and he shall be mine, and he shall be my Squishy!

Tekkis lihtsalt igatsus blogimise järele.

See nädal on oma haiglasel moel olnud üks kõige teraapilisemaid selle aasta jooksul. Olen igasuguste inimeste koha pealt teatud selgusele jõudnud. Olen paar ust kinni pannud, mõne teise jälle lahti teinud.

Lahe.

Elu on tegelikult üks ilgelt lõbus asi. Ma avastasin, et hoolimata sellest, mida ma siin kunagi kirjutasin eluga mitte võidu peale mängimisest, ei oska ma seda ise teha. Minu nägemus mängust on vist juba liiga ära rikutud. Seega otsustasin ma eile teel Tallinnasse, et ma ei mängigi elu kui mingit mängu. Ma lihtsalt tantsin.

: )