Mõtlesin, et kirjutaks midagi. Igatsesin klahvide klõbinat kuulda. Kogu selle aja, kui ma olen kodus olnud, pole ma praktiliselt mitte midagi konstruktiivset teinud, see on täiesti masendav. Ma pole isegi lugenud midagi. Kui Wikipedia ja mingid mõttetud ajakirjad välja arvata. Eile, kui arsti juures käisin, ostsin endale poest ristsõnaajakirja, et mul oleks kodus vähemalt midagigi intelligentset teha. Te võite kolm korda arvata, kas ma olen selle üldse oma kotist väljagi võtnud.
Ma ei saa aru mis toimub.
Ma ei suuda lugeda, ei suuda õppida, ei suuda korralikult mõeldagi. Ainuke asi, mida ma teha suudan, on ajudeta arvutiekraani pihta jõllitada ja Simpsoneid või House'i vaadata. Või Top Geari. Aeg-ajalt magan või söön ka. Ja nuuskan ja köhin.
Ei ole normaalne.
Tegelikult mõtlesin täna sellest rutiinist välja hüpata, sest oleks vaja ajusid liigutama hakata juba. Ma tunnen, kuidas see nädalapikkune tegevus on kõike, mida mu kolju sisaldab, kärbuma pannud. Nii et ma siirdun nüüd dushi alla, et kõik see idiootsus endalt maha pesta ja asjalikuks (või vähemalt keskmiselt intelligentseks) hakata.
Ja shokolaadi enam ei söö. Tegelikult ma ei ole seda üldse nii palju söönud. Mu magusaisu on kusagile kaduma hakanud. Omg, Triinul on ikka tõsiselt midagi viga. :D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment