Ma olen mõelnud uue järjejutu kirjutamise peale. Venditupsumaa on praegu küll pooleli, aga ausalt öeldes ei ole ma Vendemendis käinud jumal teab mis iidamast-aadamast ajast ja see ei paelu mind enam karvavõrdki. Ja mul pole sellele isegi ploti. Seega pole mul õrna aimugi, mida sinna kirjutada. Kahjuks või õnneks pole mul ka erilist indu sellega tegelema hakata.

Hiljuti leidsin väga iidsed märkmed teatud ülihaige jutu kohta, mida ma tahtsin kirjutama hakata, aga ei saanud, sest kaotasin märkmed ära. :D Nüüd leidsin ma need üles ja avastasin, et need on ikka eriti koomilised. Ja otsustasin, et selle asja peaks kunagi valmis kirjutama.

Siis tuli mõte seda blogis järjejutuna teha. Selleks pean ma muidugi asja enne korralikult välja töötama, mis võtab omajagu aega, ja enne ei kavatse ma seda nagunii tegema hakata, kui ma pole oma praeguse projektiga valmis saanud, aga põhimõtteliselt on idee olemas ja uskuge mind, see on hea. Vähemalt on kõik need inimesed, kellele ma sellest seni rääkinud olen, kõvasti naernud.

Okei. Mul sai just jutt otsa, aga sõrmed hakkasid liikuma. Ma ei taha trükkimist lõpetada.

Noh, selle ülalpool mainitud jutu kohta võin uudishimulikele vihjeks öelda, et see sisaldab üht eriti pikka planeedinime. Kui kellelegi meelde tuleb, siis palju õnne.

Tegelikult hakkasime me Monaga seda kaheksandas klassis nalja pärast ajaviiteks tegema, et tundides igav ei oleks - mõtlesime lihtsalt hunnikus haigeid nimesid välja, mõnitades nii oma koolikaaslasi kui ka iseennast. Alles siis, kui nimed valmis olid, hakkas nende ümber lugu tekkima. See lugu tuli minu arvates päris hea. Hihi.

..

Ma pean minema puid katlaruumi laduma. Muidu pole mul tunni aja pärast enam midagi ahju panna. Tegelikult olingi ma ennast parasjagu selle jaoks riidesse panemas (siiamaani olin öösärgis tsillinud), kui äkki kargas pähe, et võiks blogisse midagi kirjutada.

Ma siis lähen nüüd puid laduma. Loen veel enne selle õuduse siin läbi ja üritan lauseehituse igal pool võimalikult loogiliseks muuta.

Nägesh.

P.S. Miks, pagan võtaks, peavad need 'word verification' tähekombinatsioonid olema alati eriti väikeste ja loetamatute tähtedega ja ikka nii pikad, et ma poole maa peal ära väsiks? (Jah, ma liialdan, aga see tõesti käib vahetevahel väga närvidele. Eriti kuna mingil idiootsel põhjusel nõuab Blogger iga kord, kui ma siia midagi kirjutan, et ma selle koodi kaks korda sisestaks. Ma ei pane seda peaaegu kunagi esimesel korral valesti, ehkki ta seda väidab. Ma olen kontrollinud. Urr, raisk.)