Ostsin täna raamatu. "Coraline", autoriks Neil Gaiman. Tuleb tunnistada, et seda, mille pärast ma selle hankisin, ma raamatust ei leidnud. Nimelt oli teose tagakaanel järgmine tutvustus.
"See raamat pajatab haarava ja rahutukstegeva loo, mis ehmatas mu poolsurnuks. Juhul kui sa ei taha leida end voodi alt, pöial suus, hirmust värisemas ja kohutavaid häälitsusi tegemas, soovitan väga ettevaatlikult sellest raamatust eemalduda ja otsida endale mõni muu meelelahutus, näiteks uurida lahendamata kuritegu või teha lõngast väikesi loomakesi." - Lemony Snicket, "Ahastava alguse" autor
[The Cranberries - Dreaming My Dreams]
Ausalt öeldes polnud see raamat pooltki nii õudne, kui lubatud. Ma olen üsna kindel, et ei värisenud, imenud pöialt ega teinud raamatu lugemise ajal kohutavaid häälitsusi. Veel enam olen ma kindel, et ma voodi alla ei pugenud. Jah, kohati tundus see lugu küll veidi õõvastav ja... spooky, kuid see on ka kõik. Ei olnud poolsurnuks ehmatav.
Järeldus : Lemony Snicket on kas väga nõrkade närvidega või pole ta seda raamatut tegelikult lugenud. Või ei osanud ta lihtsalt midagi muud raamatu vastu huvi äratavat kirjutada.
Tegelikult soovitan mina isilikult kõigil seda lugeda küll. Hoolimata sellest, et loost lubatud õudust ei leia, on see siiski omamoodi põnev ja kaasahaarav (ehk isegi mõtlemapanev).
[Vanilla Ice - Ice Ice Baby]
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment