Kes me oleme?

Minapilt otsustab suurel määral, mida me endaga pihta hakkame, mida tahame ja millega tegeleme. See näitab meile, mida me väärtustame ja samas näitavad meie väärtused meile veel selgemalt, kes me oleme. Meie oleviku minapilt aitab paremini näha, mõista ja hinnata minevikku ja tehtud tegusid, näha neid teise vaatenurga alt, oleviku minapildi seisukohalt. Otsused ja plaanid oma tuleviku kohta teeme ikka oleviku mina suhtes. Kõik tahavad ju teha asju tulevikus paremini, olla targemad, tublimad, edukamad – praegusest endast peajagu üle. Vähe on inimesi, kes ei muutuks mitte mingi hinna eest. Muutumist ei saagi vältida, see on loomulik protsess, mis toimub samaaegselt elamisega. Isegi inimesed, kes sisuliselt ei ela (istuvad päevad läbi kodus ja unistavad suhtlemisest), muutuvad. Nemadki jõuavad arusaamistele ja teevad ostuseid. See, kui julge on keegi neid ellu viima, on igaühe enda teha ja sõltub juba nende minapildist ja eneseusust.

Inimesed saaksid nii paljudest oma probleemidest jagu, kui nad ainult muudaksid oma vaatenurka iseenda peale! Paljud ülekaalulised ei suuda midagi ette võtta, sest nad defineerivadki end lihtsalt ülekaalulise inimesena. Nad ei võta arvesse oma iseloomuomadusi ega andeid. Nende jaoks mina = mu kaal. Kui nad õpiksid vaid end nägema kellegi muuna, muudaksid võrduse parema poole näiteks ‚heaks kuulajaks’ või kasvõi ‚imeosavaks kohvikeetjaks’, muudaksid nad kogu oma maailmavaadet ja tõenäoliselt ka maailma vaadet neile. Tihtipeale on just puuduv perspektiivimuudatus see, mis motivatsiooni kapis kinni hoiab. Laske ta siis välja! Ja see ei kehti ainult kaaluprobleemidega inimeste, vaid kõigi kohta.

Kunagi öeldi: „Sa oled see, mida sööd.” Nüüd öeldakse ka, et oled see, mida vaatad, kuulad või loed. On see alati õige? Kas me peaksime ennast defineerima, võttes aluseks selle, mis tuleb väljaspoolt ja on suunatud meie pihta? Kas laseme ümbritseval maailmal meile öelda, kellena end defineerima peame? Seda näen mina eespool esile toodud lause taga. Mina isiklikult sõnastaksin lause ümber: „Sa sööd, vaatad, kuulad, loed seda, mis sa ise oled.” Nõnda sõnastatult annab lause mõista, et me demonstreerime oma minapilti enda valikute kaudu, mitte ei defineeri end neile tuginedes.

Nii et kes ma siis olen?

Ma olen eestlane.

Ma olen tahtejõuline.

Ma olen andekas.

Ma olen tütar.

Ma olen õde.

Ma olen sõber.

Ma olen kasulik.

Ma olen kindel oma uskumustes.

Ma olen ilus inimene.