Üle kahe aasta on mul jälle jõulumeeleolu. Kui tore saab veel olla?
Paljud hädaldavad, et lumeta pole õigeid jõule, blabla. Jah, lund võiks ju olla. Aga mis on jõulude mõte? On see tõesti lumi? Ei ole ju. Jõulude mõte on olla koos lähedastega, võtta kõike rahulikult, elada mõnda aega kiirustamata.
Jõulud peavad tekkima südames, mitte taevas.
P.S. Üks väga hea vahend jõulumeeleolu säilitamiseks või tekitamiseks on mitte kingituste pärast põdemine. Mina tegin lihtsalt kooki kõigile, kes tahtsid ja probleem oligi lahendatud. Ei olnud mingit mööda poode jooksmist ja põdemist, mis saab siis, kui ma sellele või sellele kinki ei tee. Kes kinki tahtis ja viitsis sellele järgi tulla, see sai.
:)
Jõulud!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
Ei tea, mina vaidleks sulle veidi vastu. Mul polnud just see aasta mingit jõulumeeleolu, kõik tuli nii ootamatult ja sorri, mina olen harjunud valgete jõuludega. Kui maa on must, tundubki kõik nii masendav. Lisaks veel, kui ma mõtlen sellele, mida ma tegin siis, kui ma olin väike ning mida ma teen praegu, no see pole enam see sama. See oli segane lause, ma tean. Ning kui nüüd mõelda, et kingitused pole kõige tähtsamad, siis on see tõsi ju küll. Aga veidi kurb on ka nii, kui sa tead, et see aasta ei tulegi midagi, sest ala raha pole või et me leppisime kokku, et see aasta kinke ei tee. Pole enam seda üllatusmomenti, seda ärevust, mida tundsid mõned aastad tagasi, kui jõuluvana kingikoti ukse taha jättis ning sa õhinal oma kinke avama asusid.
Mis on nüüd? Mustad jõulud, ei mingeid üllatusi ja hulgaliselt süüa. Kõik lihtsalt söövad, avavad oma kingid ja ongi jõulud läbi. Veidi kurb.. Kas sul ei teki tunnet, et tahaks minna ajas tagasi? Minul see aasta tekkis.
Ahjaa ning ma vabandan veel kord, aga see on kõigest minu arvamus ja ma lihtsalt tundsin, et pean selle välja ütlema.
Kommentaarid ongi arvamuse avaldamiseks. Tore on kellegi teise seisukohta näha.
Lume koha pealt nii palju, et viimasel ajal ei seostu see mul millegi toredaga (sest jõulud pole ka minu jaoks juba mõnda aega eriti toredad olnud), nii et puudust ma sellest ei tunne.
Üllatusmoment, ärevus.. Hea, et vähemalt keegi seda tunda oskab! Minu jaoks seostuvad jõulukingid alati pigem pettumustega, sest ma ei saanud väiksemana peaaegu kunagi seda, mida tahtsin. Kaks korda isegi sain tegelikult. Sain ühel aastal CD-pleieri ja järgmisel aastal uuesti, sest "päkapikud" tõid mulle "jõuluvana töökojast" ainult kõige odavamat ja ebakvaliteetsemat pahna. Asi lõppes sellega, et vend mulle lõpuks mp3-mängija ostis, sest tal hakkas must kahju vms.
Ja ma avastasin sel aastal, et ma ei tahagi kellegi käest kinki saada. Sain oma karvased käpikud päkapikkude käest ja sellest piisas täiesti. Kuidagi erilised jõulud olid. Väga vähe läks vaja, et mind õnnelikuks teha. Ilmselt on mu väärtushinnangud muutunud.
Kusjuures, asi polnudki kingitustes. Ma ei saanud midagi peale kommikoti ning luulekogu, mille ma iseendale kinkisin, ja ma olen tegelikult väga rahul. Kui mul midagi vaja on, siis ma saan selle niikuinii, olenemata jõuludest, sünnipäevast või kooli lõpetamisest. Aga see on nõme, et kuna ON jõulud, siis lihtsalt PEAB midagi kinkima. That sucks man.
Btw, käpikud on väga hea kink. Üldse on kink, mis on ise tehtud, südamega, parem kui kõik need mõttetud jubinad, mis alguses tunduvad ilgelt põnevad, aga tegelikult pole väärt midagi.
Post a Comment