Ma üritasin täna oma matemaatika õpetajale selgeks teha, miks ma tahan Treffnerisse minna. Tema hakkas mulle selle peale seletama, et humanitaarsuund on ükskõik, millises koolis täiesti mõttetu, mingu ma parem seal kas reaalklassi või üldse Reaalkooli ja olgu mõnus.
Käige kanni.
Ma teen, mida ma tahan. Millal ma viimati allusin käsule ja tegin seda vabatahtlikult? Selliseid asju juhtub vaid siis, kui vastupidine mulle nii palju sitta kaela tooks, et selle koristamine rohkem vaeva nõuaks kui käsu kohene täitmine. Muidu - kõtt minu ego juurest.
On asjad, mida ma teen ja on asjad, mida ma ei tee - lihtsalt sellepärast. Ma ei tee neid, sest ma ei tee neid. See on ainus seletus, mis ma suudan sellele tuua. Mitte et ma neid teha ei tahaks, ma lihtsalt... ei tee. Ja kõik. Koduste töödega on näiteks nii. I don't do it. Why? Because I just don't do it.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment