Ämblikud seebiks!

Nonii. Nüüd on siis igapäevane shokidoos ka käes. Istun musumäel wifis (ärge küsige miks) ja minu koti peale ronis mõni hetk tagasi hiiglaslik roheline ämblik. Sellel olid nii rõvedalt suured jalad... Ja kui ma hakkasin teda minema lööma sõrmega, siis ta liigutas. Aga ta ei liikunud mitte minust eemale, vaid minu poole. See oli rõve. Ma siis raputasin ta lihtsalt hästi ettevaatlikult koti pealt maha, et ta koti sisse ei jõuaks. Sest siis oleks mul kohe tõsine paanika olnud.

Jah, ma kardan ämblikke. Ja mitte vähe.

Ja kui keegi tahab definitsiooni hiiglaslikule ämblikule, siis on see igasugune ämblik, mis võtab enda alla üle kahe ruutmillimeetri.

Ma ei taha täna enam ühtegi ämblikku näha. Meil on neid kodus piisavalt.

Ükskord hakkasin ma oma toas täiesti pahaaimamatult kardinaid aknal eest ära tõmbama ja nende küljest kukkus mulle peaaegu kaela üks suur must rõvedik. Õnneks maandus ta siiski põrandal. Ma tõin tolmuimeja, et temast lahti saada, aga kui ma oma tuppa tagasi jõudsin ei leidnud ma teda üles ja ma hakkasin nutma. Vot NII palju kardan ma ämblikke. Ja siis, kui ma juba totaalse närvivapustuse äärel olin, ilmus see värdjas välja ja ma imesin ta ära. Ownage.

Nüüd ma kardan, et see roheline värd tuleb tagasi.