/---/
Nagu jutt magus, muistene, nii mulle heliseb meelest:
Üle öö rada rändajat viib elu sees salaja,
Kuni sääl, üle enese, kui taevas kõlab su keelest,
Kuni sääl, üle enese, sa leiad lõpmata teel eest
Vaikist hääd, kuhu häädusest ei teadvust jäänd kumama.
/---/
(Ernst Enno)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment