sgsgnsgipgslkgbnls

Ilus rongisõit oli. Päike oli selline varajaselt värske, valgus oli ilus. Ja eriti lahe oli, kui ma alles rongi peale sain ja see sõitma hakkas, ning mööda veeresid kiilanevad härmatisega kaetud kuldsetest lehekestest mütsidega põõsad. Nii armas.

Selgitus: ma olin eile Türil, tädi sünnipäeva puhul.

Ja nüüd on kell 9:45 hommikul ja ma istun Viru keskuses, sest kell 11 hakkab proov ja ma ei jõua vahepeal koju minna.

...

Pole nagu millestki rääkida. Mul pole maailmaga mingeid überfilosoofilisi ja sügavamõttelisi monolooge jagada, sest mul tulevad viimased ajal kõik head ja vajalikud mõtted pigem inimestega vesteldes. Ja siis kuulevad need inimesed neist ideist juba nagunii, nii et milleks neid siis siin kordama hakata. Aga kirjutada tahaks küll. Mulle meeldib kirjutada tegelikult ju.

Kui ma seda ainult natuke kiiremini suudaksin teha. Ma ei tea, kas asi on lihtsalt selles, et mul on praegu sõrmed kanged (ehkki ei tundu olevat) või et ma tavapärasest vähem viimasel ajal trükkinud olen, aga ma teen seda nii kuradi aeglaselt. Ei ole vahva. Bläh.

Ja siis on mul täna veel sitta kanti õppida ka. Aga sellest pole midagi, küll ma hakkama saan.

Andke mulle mõni idee, millest kirjutada. Tõsiselt kohe. Ma tahan ju, aga ei tea, millest.

Tegelikult ma võiks Venditupsumaad edasi kirjutada. Aga ma pean enne ploti valmis tegema (jah, newsflash - mul ei ole seda ikka veel), mis on totaalselt omaette ooper. Ma pean siis ju kõigile tegelastele motiivid ka mõtlema. Sest korralik, nagu ma olen, ei suuda ma piisava pohhuismiga asjasse suhtuda, et lasta kõigel lihtsalt juhtuda, sest nii on lahe. Ehkki arvestades loo ja akarakterite senist kulgu, poleks sellises asjas midagi imestamisväärset.

Kes ei tea, millest jutt, need ei saaks ilmselt nagunii aru. Aga kui ikka väga teada tahate, siis: venditupsud.blogspot.com.

Praeguseks nägesh.