Aastavahetus oli hoopis teistsugune ja parem, kui ma ootasin ja loota oskasin. Tõepoolest, ma pole vist ühelgi varasemal korral olnud aastat vahetades nii õnnelik. Hea tunne oli seal köögis istuda ja öö otsa rääkida, rääkida ja veel kord rääkida.
Vähe on inimesi, kellega vesteldes on tunne, et su sõnad ei jõua talle läbi kõrvade mitte ajju, vaid hinge, ja neid tõesti mõistetakse nii, nagu sina neist aru saad. Selline tunne oli aeg-ajalt, et ma olen lõpuks jõudnud inimeste juurde, keda ma olen kogu selle aja oodanud - kellega mul on rohkem ühist kui pinna pealt välja pasitab ning kellel on mulle midagi öelda ja õpetada, millel on väärtust.
Adumus, et minagi kedagi nii puudutada olen suutnud, on ülimalt hea. Ma olen oluline, mul on siin maailmas koht. See aasta tuleb ilmselt eriline ja teistsugune, sest ma suutsin seda niivõrd heade emotsioonidega alustada.
Uue aasta lubadus (mille ma juba mõnda aega tagasi andsin): Luban, et püüan elada rohkem teiste nimel, kui enda.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Fantastiline Nelik!
=D
Post a Comment